United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (in Mi’kmaq)
This is the Mi’kmaq version of the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples.
Information contained in this publication or product may be reproduced, in part or in whole, and by any means, for personal or public non-commercial purposes, without charge or further permission, unless otherwise specified.
You are asked to:
- exercise due diligence in ensuring the accuracy of the materials reproduced;
- indicate both the complete title of the materials reproduced, as well as the author organization; and
- indicate that the reproduction is a copy of an official work that is published by the Government of Canada and that the reproduction has not been produced in affiliation with or with the endorsement of the Government of Canada.
Note that this is an unofficial translation provided by the Government of Canada. The terminologies used in this translation does not necessarily reflect that of the United Nations.
Commercial reproduction and distribution is prohibited except with written permission from the Department of Justice Canada. For more information, please contact the Department of Justice Canada at: www.justice.gc.ca.
© Her Majesty the Queen in Right of Canada, represented by the Minister of Justice and Attorney General of Canada, 2020.
ANNEX
United Nations Wi’gatign Goqwaja’taqann Ugjit ‘Nnu’g.
Amgwes se’sa’tas’g
The United Nations
Department of Economic and Social Affairs
Resolution wejiaq General Assembly newtisga’q jel si’st te’sugunij Wigumgewigu’s 2007
[Mnaq gnua’tmi’tijig Main Committee (A/61/L.67 and Add.1)]
61/295. United Nations wi’gatin ugjit goqwaja’taqann ugjit ‘nnu’g.
General Assembly,
Migwite’te’n ta’n goqwei pewata’s’g Human Rights Councileg na wejiaq wi’gatignigtjg ½ tapuisga’q jel pesgunageg Nipnigu’s 2006eg,Footnote 1 aqq tett ns wejiaq United Nations wi’gatign ugjig goqwaja’taqann ugjit ‘nnu’g,
Elg ta’n goqwei ewi’gas’g’p 61/178 tapuisga’q te’sugunij Gesigewigu’s 2006, aqq na ta’n goqeei ewi’gas’g amujpana me’ geggnua’tmg gesgmnaq ula Declaration gaqa’tug, gesgmnaq asugom te’sisga’q mawio’mi ugjit General Assembly,
Ugsua’l’g United Nations Wi’gatign Goqwaja’taqann ugjit ‘Nnu’g, ta’n ewi’ga’s’g annexigtug tlapis gisgugewei.
Gasg’ptnaqanei jel ‘lluigneg mawi’omi
newtisga’q jel si’st te’sugunit Wigumgewigu’s 2007
Annex
United Nations Wi’gatign ugjit goqwaja’taqann ugjit ‘Nnu’g.
General Assembly,
Ta’n Goqwei gelulgl glusuaqann wejiaql Charter of the United Nations, aqq gelulgl angita’suaqann etegl eluwi’tmas’g maw Gm’tginaq aqq Charter,
Getletug, ‘ms’t ‘nnu’g newte’ ‘pmite’tmug maw ‘ms’t mimajuinu’g, je’ tlia wesgijinultijig, amujpana geptmite’tmatultijig,
Getletug, ‘ms’t mimajuinu’g mawlugutijig ugjit gelulgewe’l ta’n telo’ltimg,
Getletug, ‘ms’t angita’suaqann telueg me’ espi’sijig mimajuinu’g muta wetapegsultijig na’ tami se’g, na masgite’tegemg ta’n telamu’g wa’qei, na maw winjig aqq o’pla’s’g,
Ajigetletug, ‘nnu’g na gisimimajoltijig, ta’n telie’wumitij wejguiaqamg, ma tetpite’tegegwgig,
Nnu’g gi’s sa’q amsala’lajig aqq wesua’tu’tijig maqamigal, ‘nnue’gati’l aqq mimajuaqaminu’g, aqq ma gisietlapsultijig ne’gaw,
’Gjit’sg ‘ms’t goqwei ta’n maw nuta’q, na geptmite’tmg aqq ajipjut’sg ‘nnueiei mimajuaqan, wejiaq ta’n telinujo’tmi’tij ‘nnuegati’l, sulieweigatimg, aqq qataqmuege’l, aqq ta’n tett wejiaq mimajuaqann, ‘mjijaqanei gina’muatmg, ta’n gisitliasipneg, aqq ’nstuo’qon, ugjit maqamigal, ‘nnue’gati’l aqq mimajuaqaminu’g,
’Gjit’sg elg ta’n goqwei maw nuta’q na geptmite’taqan ugjig ‘nnueiei ‘tplutaqann, angugamgewe’l aqq igtig ‘nnueie’l maw g’pnno’l.
Getloqo, ‘nnu’g ‘ntamawita’tijig ugjit ta’n telinujo’tmi’tij ‘nnuegatig, suliewe’gatimg, aqq qataqmuege’l aqq ‘nqa’tutew ‘ms’t winjig angite’taqann ugjut ‘ms’t um’tgi.
Geltug ‘nnu’g wejguaqamijig ta’n goqwei teliatew maqamigal, ‘nnue’gati’l aqq tegen mimajuaqane’l etegl, na melgigna’tew lugowaqann, ‘nnueiei mimajuaqann aqq saqawe’l gina’masuti’l, aqq gisise’sa’temg ‘ms’t ta’n goqwei nuta’tijig.
Gjit’sg geptmite’tmg ugjit ‘nnueiei gina’masuti’l, aqq mimajuaqann, ugjit ‘nnu’g alsusuti’l ugjit sulieweigatimg, aqq ugjit ta’n teliangweiwa’tij um’tgi.
Gjit’sg ‘ms’t ta’n goqwei ‘nnu’g nuta’tijig na wantaqo’ti, sulieweigatimg, aqq ta’n telimimajultijig, aqq geitu’n welm’tu’tijig maw mimajuinu’g ‘ms’t ugs’tqamu’g.
Menaqajewei, ‘nnueiei ugjigsu’g aqq ‘ms’t wen ta’n eig ‘nnue’gatig igalaji mijuaji’jg aqq ta’n teliweleiajig, ta’n teligisnama’sultijig muta negmow elg wejguaqamijig goqwaja’taqann,
’Gjit’sg goqwaja’taqann etegl angugamgewe’l, agnutmaqanigtug, aqq igtig wi’gatigng ugjit gm’tginaq maw ‘nnu’g, na ugs’tqamu’g se’sa’tas’g.
Gjit’sg na angugamgewe’l, agnutmaqann aqq igtig wi’gating, maw ta’n goqwei ewi’gas’g, na ew’g ugjit mlgigna’tug ta’n telmawlugutijig ‘nnu’g aqq gm’tginaq.
Nemitug Charter of the United Nations, International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights,Footnote 2 aqq International Covenant on Civil and Political rights,2 maw Vienna Declaration and Programme of Action,Footnote 3 eteg ta’n telnuta’q goqwaja’taqann ugjit alsusimgig ‘ms’t mimajjinu’g aqq ta’n telitu’tijig suliewei, aqq ta’n telmimajultijig.
Migwite’te’n na mu goqwei ewigas’gnug tett Declaration igtug ewa’sgnug ugjit wesua’tug goqwaja’taqann ugjit mimajuinu’g alsusutijig, aqq ‘tplutaqann,
Geltloqo, ‘ms’t goqwaja’gaqann ta’n ewi’gas’g tett Declaration igtug na meajigelulggtew ta’n telmawlugutijig gm’tginaq aqq ‘nnu’g, muta etegl tetputemgewe’l, democracy’l, aqq geptmite’gaqan ugjit mimajuinu goqwa’jataqann.
Ajipjutoq gm’tginaq welte’tmitij ‘ms’t maliaptaqann ugjit ‘nnu’g, ‘pjiliw ta’nig mimajuinu goqwaja’taqann.
’Pjiliw United Nations amujpana apoqonmatultijig aqq angweiatultijig ugjit goqwaja’taqann ugjit ‘nnu’g.
Ula Declaration maw nuta’q ugjit ta’n telnemitemg aqq se’sa’tmg aqq angweia’tijig goqwja’taqann aqq alsusuti’l ugjit ‘nnu’g, aqq ta’n telitumg apoqonmasuti’l maw United Nations,
’Gjit’sg ‘nnu’g ma gisipenoqisultijig mimajuinu goqwaja’taqann tett ‘tplutaqann, muta ‘nnu’g geggunmi’tij goqwajataqann ta’n telweleiultijig elmignig.
’Gjit’sg ta’n goqwei teliaq ugjjt ‘nnu’g na piltu’teg tami tlueiawultijig aqq ta’n tami tett wesgowa’tijig, ta’n goqwei sa’q teliaqap aqq ta’n telmimajultijig na angita’suaqan espe’g.
Nestupugueieg na ta’n goqwei ewi’gas’g tett United Nations Wi’gatign ugjit goqwaja’taqann ugjit ‘Nnu’g na ewa’s’g ugjit mawlulutimg aqq geptmite’tegemg maw ‘nnu’g.
Article 1
Nnu’g wejgu’aqami’tijig goqwaja’taqann ugjit taln welie’was’g’l mimajuinu goqwaja’taqann aqq maw alsusimg ta’n ewi’gas’g Charter of the United Nations, the Universal Declaration of Human RightsFootnote 4 and International Rights Law.
Article 2
Nnu’g aqq maw igtig mimajuinu’g na alsumgusultijig aqq wejgu’aqami’tijig goqwaja’taqann telueg ma’ gisimasgite’temgig.
Article 3
Goqwaja’taqann etegl ugjit ‘nnu’g getu’alsumgusultijig. ’Nnu’g gisinujo’tmi’tij ta’n telitemplusumtijig, ugjit sulieweigemg, aqq ta’n telimimajultijig.
Article 4
Nnu’g, ta’n teliewemi’tij goqweja’taqann ugjit ta’n teplumsultijig, gisiewumi’tij goqwaja’tann ugjit ta’n telinujo’tmitij ‘nnue’gati’l aqq ta’n teliapangitmitijig autonomous functions.
Article 5
’Nnu’g wejgu’aqami’tijig goqweja’taqann ugjit ta’n telimelgigina’tujig ta’n telitemplumsultijig, tplutaqanl, sulieweigemg, aqq ta’n tett tami gismimamultijig, aqq maw gisiewumitjig goqweja’taqann ‘gtu ewumitij, ugjit ta’n teplumsultijig, sulieweigemg, aqq ta’n telimimajulitijig, maw g’ppno’l.
Article 6
E’tasiw ‘nnu’ mimajuinu geggunmitij goqwaja’taqann ugjit ta’n telmimajultijig.
Article 7
- ’Nnu’g geggunmi’tijig goqwaja’taqann ugjit ta’n telimimajultijig, ta’n angita’suqanigtug teltajigemg, alsumsuti aqq ta’n teliweliagweiasit.
- ’Nnu’g geggunmitijig goqwaja’taqann ugjit ta’n mimajulitjig aqq alsumsultijig, ugjit wantaqo’ti aqq weliangweiasijig ‘lpa ‘ms’t, aqq ma’ gisigetmenetgi’g aqq ma wen ewlo’tasig, aqq ma gi’gajitepgisa’l’jig mijua’jijg.
Article 8
- ’Nnu’g aqq ‘ms’t mimajuinu’g wejgu’aqami’tijig goqwaja’taqann ugjit ta’n mawpega’ltultimg gisna gasa’tug mimajuaqan.
- Gm’tginaq amujpana apoqonmatultijig gesgmnaq iga’q,
- (a) Ta’n goqwei getu mawpega’ltultimg ula mimajuinu’g aqq ta’n telimimajultijig.
- (b) Ta’n goqwei wesua’tmi’tij maqamigew, ‘nnuegati’l aqq mimajuaqane’l.
- (c) Ta’n gisitepgisa’tultijig, gisiamsala’ltultijig gisna wesua’tmi’tij ula goqwaja’taqnn.
- (d) Ma gisimawpega’ltultimg.
- (e) Egs’pugua’taqan se’sa’tas’g ugjit ta’n masgite’tegemgig.
Article 9
’Nnu’g aqq igtig mimajuinu’g gegunmi’tijig goqwaja’taqan ugjit ta’n tami wetspegsultijig, maw ta’n telmimajultijig na’te’l. Ma gisimasgite’tegemig ugjit ula goqwaja’taqann.
Article 10
Ma gisitepgisaltultijig ‘nnu’g ta’n tett tami wetspegsultijig. Ma gisiaja’sultijig mimajuinu’g gesgmnaq gnua’tuajig aqq welte’tmi’tijig, aqq gisiapaja’sultijig.
Article 11
- Goqwaja’taqann etegl ugjit ‘nnu’g getuminuignua’tajig ta’ telmimajultijig aqq gina’mua’tmg. Gisiigal’ajig ta’n goqwei tliatew, ‘stge’ “archeological and historical sites”
- Gm’tginaq amujpa ignmuetoql apoaonmasuti’l ugjit ‘nnu’g aqq ta’n telmimajultijig, ta’n telangita’sultiji, ta’n tela’sutma’tijig aqq ‘mjijaqamijue’l wesua’tasgi’g gesgmaa gnua’tmi’tijig, aqq penoqitelsultijig ‘nnueiei ‘tplutaqann, aqq saqawe’l gina’masuti’l.
Article 12
- Nnu’g geggunmi’tijig goqwaja’taqann ugnit ta’n telgisite’tmitijig aaq ewumi’tijig ‘mjijaqamijei aqq ta’n tela’sutma’tijig, maw ginamasuti’l, aqq goqwajataqann ugjit ta’n telsiawmiti’jig, ango’tmi’tijig aqq ewumi’tijig ta’n tett telia’sutmamg, goqwajataqann ugjit ewumi’tijig a’sutmamgewei, aqq ta’n teliutoqamg ‘mpuinu’g.
- G’mtginaq gisiangaptmi’tijig a’sumtmamgewe’l aqq ‘mpuinu’g, gatu amujpana gnua’tmi’tijig ‘nnu’g.
Article 13
- Nnu’g geggunmitijig goqweja’taqann ugjit ta’n teliminuignua’tujig ta’n teliaqspneg, tlisuti’l, agnutmaqan gina’masuti’l, ta’n telwigemg aqq telgijemg, aqq ta’n teliwisunmitij ‘nnue’gati’l aqq mimajuinu’g,
- Gm’tginaq amujpana Ango’tmi’tijig ula goqweja’taqan ugjit ‘nnu’g, gulaman gisinestatulti’jig ‘tplutaqanitug, ‘st’ge’ “interpretation” gisna natgowei wijei.
Article 14
- Nnu’g geggunmi’tijig goqwaja’taqann ugjit ta’n telnuji’tmi’tijig gina’masuti’l aqq ginamuo’guomg, maw ‘nnueiei ‘tlisuti’l ugjit ta’n telginamuemg.
- Nnueiei mijua’jijg geggunmitjig goqweja’taqann ugjit ts’n telginamasultijig
- Gm’tginaq mawlugutijig maw ‘nnu’g, ‘pjiliw mija’jijg ‘nnue’gatig aqq se’g, na geggunmi’tijig gina’masuti’l ‘nnueiei aqq tlisu’tiigtug.
Article 15
- Nnu’g geggunmitijig goqweja’taqann ugjit ta’n teligeptmite’tmi’tijjg ta’n telmimajultijig, uggina’masuti’l, ta’n goqwei teliaqspneg, aqq ta’n getutla’tigejig.
- Gm’tginaq amujpa igalaji ‘nnu’g ugjit masgite’tegemg, aqq ta’n teliwelte’tmi’tijig ‘nnu’g aqq ta’n telieimu’tijig maw igtig mimajuinu’g.
Article 16
- Nnu’g geggunmi’tijig goqweja’taqann ugjit ta’n telise’sa’tugl agnutmqann ‘nnuigtug.
- Gm’tginaq amujpa Igtatg ‘ms’t ta’n goqwei se’sa’tas’g ‘nnueiei agnutmaqan. Gm’tginaq amujpana ajipjutaq jla agnutmaqan na ‘gjitm ‘nnueiei.
Article 17
- Nnu’g aqq igtig mimajuinu’g geggunajig ‘ms’t goqweja’taqann ugjit lugowaqanemg ‘tplutaqann.
- Gm’tginaq amujpana agnutmatijig aqq gnua’tijig ‘nnu’g ugjit ta’n teligalaji mijua’jijg etlugutijig ‘nsanoqonig lugowaqan gisna ta’n telginamasultijig, gisna ’ntsanoqonig ugjit ta’n teltajigemgig, ta’n telangita’sijig, aqq ta’n telmimajultijig, aqq migwite’tmeg ta’n tewjinuta’q gina’masuti’l.
- Nnu’g geggunmi’tijig gowaja’taqann ugjit Masgite’tegemg lugowaqann, aqq mesenmitijig suliewei.
Article 18
Nnu’g geggunmitijig goqwa’ja’taqnn ugjig ta’n Goqwei tliatew ugjit ‘nnu’g aqq ‘tplutaqann, aqq gisiltutaq lugowinuo’guomgl ta’n gowei gistliatew ugjit ‘nnu’g.
Article 19
Gm’tginaq amujpana gnuatmitijg aqq welte’tmi’tijig ‘nnu’g ta’n tett tami getu agnutma’tultijig gesgmnaq ‘tplutuaqann wi’gatigna’tug.
Article 20
- Nnu’g geggunmitijig goqwaja’taqann ugjig ta’n telgisitu’tijig G’ppno’lewei, sulieweigemg aqq qatamuege’l, aqq sangewite’tmg ta’n telilugwatmijig mimaju’nm’g aqq igtigl sulieweigemg.
- Nnu’g ta’n mu gisilugwatmi’tijig mimaju’nm’g, na gisimesenmi’tijig giasgiwewi.
Article 21
- Nnu’g geggunmi’tijig goqwajataqann ugjit ta’n me’ ajiglulgl sulieweigemg aqq qatamgewe’l, maw ta’n gisginamuemg, lugowaqann, wenjiguoml, tajigemg aqq maw social security.
- Gm’tginaq amujpana ango’tmitijig ta’n tellugwatmi’tijig sulieweigemg aqq qatamgewe’l. Amujpana angaptmug goqoja’taqann ugjit ‘nnu’g ta’nig gisigulitijig, e’pijig, maljewe’jg, mijuaji’jg aqq ta’n wen jile’g.
Article 22
- Amujpana angaptmug goqwaja’taqann ugjit ‘nnu’g gisigultijig, e’pijig, maljewe’jg, mijua’jijg aqq ta’nig wenig jile’gig ugjit ula Declaration.
- Gm’tginaq amujpana mawlugutijig maw ‘nnu’g ugjit ta’n telwele’gig aqq ta’n telsangewe’gig ugjit ula goqweja’taqann ugjit e’pijig aqq mijua’jijg, aqq ma emego’tasijig gisna masgite’temgig.
Article 23
Nnu’g geggunmi’tijig goqweja’taqann ugjit ta’n telgisitemgl ‘nnuegti’l. Pjiliw, ‘nnu’g geggunmitij goqweja’taqann ugjit ta’n telgisitemg wenjiguo’ml, tajigemgewi aqq igtig sulieweigemg ugjit negmow, aqq nujintplutmi’tij ta’n tami tett eltlugutijig.
Article 24
- Nnu’g wejgu’aqami’tijig goqweja’taqann ugjit ta’n teliewumitij ‘mpisunn aqq ta’n telanguamg tajigemgewe’l, ‘pjiliw wejisqalial, wi’sisg, aqq “minerals”. Nnu’g Elg geggunmi’tijig koqwaja’taqann ugjit ta’n telewumi’tijig ‘ms’t weleiuti’l.
- Ms’t ‘nnu’ newte’ telpuguit ‘tplutaqanigtug ugjit ta’n telewigisgalsijig aqq tajigitasimg. G’mtginaq amujpana igalaji ula goqweja’taqann.
Article 25
Nnu’g wejgu’aqami’tijig goqwaja’taqan ugjit ta’n mlgigno’tijig ‘mjijaqanei gina’masuti’l aqq ug’stqamu’g, nnue’gati’l, samqwan aqq igtig mimajuaqanminu’g, welgwija’lujig iapjiw.
Article 26
- ‘Nnu’g geggunmi’tij goqwaja’taqann ugjit maqimigal, ‘nnue’gati’l aqq mimajuaqanminu’g, muta maqimigal mnaq ignmuatasinug.
- Nnu’g geggunmi’tijig goqweja’taqann ugjit ta’n teliewumi’tijig maqamigew, ‘nnuegtati’l aqq ugjit mimajuaqanminu’g, muta ‘nnu’g na gi’s sa’q wesgowa’tijig aqq wetapegsultijig um’tgi.
- Nnu’g amujpa ignmuetoql ‘tplutaqann aqq igatgig ula maqamigew, ‘nnue’gati’l aqqq mimajuaqanminu’g. Amuj’a gelt,ite’tegemg aqa angaptmug ‘nnueiei gina’masuti’l ugjit um’tgi.
Article 27
Gm’tginaq amujpana mawagnutma’tijig maw ‘nnu’g ugjit ‘tplutaqann, ginamasuti’l aqq maqamigeal goqwaja’taqann aqq angaptmi’tijig ta’n ‘nnu’g teliassutmi’tijig maqamigal. Amujpana angaptmi’tijig ’nnueiei ’tplutaqann, saqawe’l gina’masuti’l, aqq weju’aqamijig ta’n telassutmi’tijig maqamigal aqq mimajuaqanminu’g, aqq ugjit ta’n teliewumi’tijig. ’Nnu’g elg wejgu’aqamijig ugjit mawagnutmanew ugjit ta’n tliatew.
Article 28
- ‘Nnu’g wejgu’aqamijig goqwaja’taqan ugjit ta’nig assutmi’tijig maqamigew aqq amujpa apangitu’tijig ugjig ta’nig wenig ewumitijig gisna wesuatmi’tij ula maqamigew, maw ‘nnue’gati’l aqq mimajuaqanminu’g.
- Welte’tmi’tijig ta’n gisiapangitmi’tijig ugjit maqamigew, ‘nnue’gati’l aqq mimajuaqanminu’g gismesemi’tijig suliewei gisna tetpaqtegl maqamigew.
Article 29
- Nnu’g geggunmi’tijig goqweja’taqann ugjit ta’n gisimenaqajuie’wumg aqq ango’tmug ‘ms’t gisitaqann aqq ta’n gowei wejisaqaliaq maqamigew gisna ‘nnue’gati’l aqq mimajuaqanminu’g. Gm’tginaq amujpa melgupugua’tujig apoqonmasuti’l ugjit ‘nnu’g ugjit ta’n telmenaqajuie’wumg aqq ango’tmug maqamigew.
- Gm’tginaq amujpana melgipugua’tujig ugjit ta’n telejiglaqmi’tijig ‘mjegei ‘ntsanoqonig maqamigewitug gigjiw ‘nnue’gati’l, gesgmnaq gnua’tmi’tijig ‘nnu’g.
- Gm’tginaq amujpana melgipugua’tijig ula tajigemgewei apoqonmasuti’l ugjit ‘nnu’g, ta’n negmow lugwatmi’titaq, na gisa’tug.
Article 30
- Sma’gnisg ma gisilta’tijig ‘nnuegati’l, pas’g gatu welte’tmi’tijig ‘ms’t ‘nnu’g.
- Gm’tginaq amujpana agnutma’tijig maw ‘nnu’g ugjit ta’n telgetu’ewumi’tijig sma’gnisg ‘nnue’gati’l.
Article 31
- Nnu’g geggunmi’tijig goqwaja’taqann ugjit ta’n telango’tmi’tijig ‘nnueiei mimajuaqan, angite’tegemg, aqq gina’masuti’l sa’qawe’l, maw melgignapua’tat, mattaqte’gemg, aqq telo’ltimg, maw mimajuinue’wei aqq genetics-ewe’l mimajuaqanminu’g, sgnminn, ‘npisunn, gina’masuti’l ugjit fauna aqq floral, agnutmaqann, egiljemgewe’l, amalwi’gigemg, saqawe’g militamg, aqq natawaqate’genn. Elg geggunmi’tijig koqweja’taqann ugjit ta’n teliango’tmug negmowei ta’n telo’ltimg, mimajuaqann ginamasuti’l aqq saqawe’l mimajuaqane’l.
- Gm’tginaq amujpana angotgl ula koqweja’taqann ugjit ‘nnu’g aqq ta’n teliewumi’tijig.
Article 32
- Nnu’g geggunmi’tijig goqweja’taqann ujit ta’n teliewa’s’gl maqamigal, ‘nnue’gati’l aqq mimajuaqanmu’g.
- Gm’tginaq amujpana mawiagnu’tmajig maw ‘nnu’g aqq ta’n wenig elegewa’tijig ugjig agnmutmanew ta’n gowei tliewetaq maqamigal, ‘nnuegati’l aqq mimajuaqanminu’g.
- Gm’tginaq amujpa apoqonma’tulijig ugjit ta’n tliatew ugjit sangewo’tug maqamigal, sulieweigemg, mimajuaqanminu’g gisna ‘mjijaqamijue’l.
Article 33
- ‘Nnu’g geggunmi’tij goqwja’taqann ugjit ta’n telinnuijig. Me geggunmi’tijig goqweja’taqann ugjig mesenmi’tijig “citizenship” ta’n tett tami etlwigultijig.
- ‘Nnu’g geggunmi’tijig goqweja’taqann ugiit ta’n wenig gismesentew “membership” ‘nnue’gatig.
Article 34
Nnu’g geggunmi’tijig goqweja’taqann ugjit ta’n telse’sa’timg, telgisigasgl aqq ta’n teliango’tmug lugowinuoguomg, aqq maw ta’n telitlams’tasi’tijig, gina’masuti’l saqawe’l, aqq ‘tplutaqanei, ‘pjiliw ugjit goqwa’jataqann ugjit mimanuinu’g wejguaqami’tij.
Article 35
Nnu’g geggunmi’tijig goqweja’taqan ugjit tani’g maliaptmaqanmujig ‘ms’t wenig ‘nnue’gatig.
Article 36
- ‘nnu’g ta’nig etlwigultijig na’tami se’g, me’ geggunmi’tijig goqweja’taqann ugjit siawiagnutma’tijig mimajuinu’g maw ugjig tlams’tmi’tijig, mimajuaqan, ‘tplutqanei, sulieweigemg,
- Gm’tiginaq amujpana mawlugutijig maw ‘nnun’g, amuj’ana igatg ula goqweja’taqan ugjit ‘nnu’g.
Article 37
- Nnu’g geggunmi’tijig goqwaja’taqan ugjit ta’n ewmi’tijig angugamgewe’l, angnutmaqan, aqq igtig wi’gatigng g’pnno’lewei, aqq gm’tginaq amujpana geptmite’tmi’tijig ula angugamgewe’l aqq agnutmaqan aqq igtig wi’gwtigng.
- Mu goqwei tett ta’n ewi’gas’gnug Declaration igtug gasa’tug gowaja’taqann ugjit ‘nnu’g aqq angugamgewe’l aqq igtig wi’gatigng.
Article 38
Gm’tginaq ta’n wenig mawlugutijig maw ‘nnu’g aqq ‘tplutaqannigtug, amujpana tliatew ta’n goqwei ewi’gas’g Declaration igtug.
Article 39
Nnu’g geggunmi’tijig goqwaja’taqann ugjit suliewei apoqonmasuti’l wejiaq g’pnno’lewaq, ugjit ‘ms’t goqwaja’taqann ewi’gas’g tett Declaration igtug.
Article 40
Nnu’g geghunmi’tijig gowaja’taqan ugjit pipaniggesmg ugjit ‘ms’t goqwei ila’sig maw g’ppno’lewaq, aqq maw iljo’qa’sitew ta’n goqwei mu wela’s’gnug. Ula ilsutaqan amujpana angite’tmi’tijig ‘nnueiei gina’masuti’l aqq ‘tplutaqann, maw mimajuinu’g goqwaja’taqann.
Article 41
’m’st ta’n etlugutijig ugjit United Nations maw igtig g’pnno’lewaq amujpana mawlugutijig ugjit ta’n telie’wumg ula Declaration, maw ta’n teliewas’g ugjit suliewei apoqonmasuti’l. Nnu’g amujpana mawlugutijig ugjit ta’n goqwei mu wela’s’gnug.
Article 42
United Nations, maw wi’gatigng ‘st’ge the Permanent Forum on Indigenous Issues, maw igtig lugowaqann, maw gm’tginaq aqq wenig elege’wa’tijig amujpana geptmite’tmi’tijig ‘ms’t goqwei ewi’gas’g ula Declaration.
Article 43
Ula goqwaja’taqann ewi’ga’sg tett gelgug ugjit siawmimajimg, espite’tasimg aqq geptmige’lsimg ‘nnu’g tett ugs’tqamu.
Article 44
Ms’t goqwaja’taqann ewi’gas’g tett na ugjig ji’nmug aqq e’pijig ‘nnu’g.
Article 45
Mu goqwei tett ts’n ewi’gas’g Declaration igtug gasa’tug goqwaja’taqan ugjit ‘nnu’g nige’ aqq elmignig.
Article 46
- Mu goqwei tett ewi’gas’g Declaration igtug etug ta’n wen gisiew’g ugjit penoqite’tmg Charter of the United Nations, gisna e’was’g ugjit ajipjutoq ugjit nigtua’tug maqamigal gisna g’mt’ginaq.
- Ta’n telie’wumg goqwaja’taqann tett Declaration iggug, mimajuinu goqwaja’taqa aqq alsusimg amujpa geptmite’tas’gl. Ta’n tujiw goqwaja’taqann ewumg tett Declaration igtug, na elg etegl ‘tplutaqann ugjit mimajuinu goqwaja’taqann. Ta’n goqwei mu wela’s’gnug, na ma penoqitelsimg, aqq ew’g ugjig geptmite’taqan ugjit ‘ms’t mimajuinu’g.
- Ta’n goqwei ewi’gas’g tett Declaration igtug amujpana wesuatug ugjig tetpaqategegewei, geptmite’taqan ugjit mimajuinu goqwaja’taqann, newte’ teliugpte’tmug, ta’n welinujo’tmug ‘nnue’gatil, aqq ‘ms’t goqwei gelulg.
Most requested
Report a problem on this page
- Date modified: